Ka Eestis elaval välismaalasel on õigus perele

Vandeadvokaat Liisa Linna viis edukalt kohtu ette järjekordse diskrimineerimiskaasuse, kus ühist pereelu Eestis ei võimaldatud välismaalastest geipaarile, kellest ühel oli Eestis elamiseks elamisluba.

28. septembril 2021 tegi Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium otsuse, millega selline ebavõrdne kohtlemine tunnistati põhiseadusega vastuolus olevaks.

Edaspidi on seega võimalik ka samast soost partnereid omavatel inimestel koos armsamaga Eestisse elama, tööle või õppima asuda.

Kõnealune juhtum puudutab kaht Eestis elavat meest, kes sõlmisid siin kooselulepingu. Üks partneritest oli Eestisse elama asunud 2016. aastal õppimise eesmärgil ning kolm aastat hiljem saanud loa püsivalt Eestisse asumiseks. Tema elukaaslane on aga Venemaa kodanik. Partnerite vahel oli juba varasemalt sõlmitud abielu Taanis. Paraku ei tunnista Eesti Vabariik tänaseni teistes Euroopa Liidu riikides sõlmitud geiabielusid, olgugi, et Euroopa Parlament just 14. septembril 2021 tehtud avalduses kutsub üles võrdselt kohtlema samasoolisi paare liiduriikides.

Niisiis võivad noored end abikaasadena esitleda Taanis, Rootsis, Soomes ja kaugemates liidumaades, kuid Eesti jaoks ei tähenda nende abielutunnistus midagi.

Välismaalaste seadus võimaldab elamisloaga Eestis elaval isikul kutsuda enda juurde elama oma abikaasa. Samast soost abikaasat mitte-tunnistades, keerab aga Eesti just seksuaalvähemuste ees uksed lukku. Lahenduseks jäi oma suhte Eestis lubatavas formaadis taaskinnitamine ehk kooselulepingu sõlmimine. Paraku ei piisanud ka kooselulepingust, kuna nagu eelpool mainitud, tunneb seadus seni elamisloa alusena vaid abielu mitte aga kooselulepingut.

Tegemist ei ole ainukese juhtumiga, kus Politsei- ja Piirivalveamet keeldub menetlemast elamisloa taotlust, mis on esitatud kooselulepingu alusel Eestis juba elava välismaalase juurde elama asumiseks. Kohtusse pöördumine oma õiguste kaitsel vajab aga sellistel delikaatsetel teemadel ekstra julgust. Teedrajav oli lahend, kus Riigikohus tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks välismaalaste seaduse puudujäägi, mis ei võimaldanud Eesti kodaniku samast soost partneril elamisluba saada. Kahjuks ei piisa aga ühe diskrimineerimise aluse põhiseadusega vastuolus olevaks kuulutamiseks. Paragrahv võib olla sama, kuid olukord mõneti teine. 21. juuni 2019. a otsuses asjas nr 5-18-5/17 leidis Riigikohus, et  põhiseaduse § 36 lõike 1 kohaselt on Eesti kodanikul subjektiivne õigus elada Eestis ning kui tema samast soost registreeritud elukaaslane elamisluba ei saa, võib Eesti kodanik olla sunnitud Eestist lahkuma. Sellele seisukohale tugines ka Politsei- ja Piirivalveamet, leides, et Eestis elaval välismaalasel sarnast õigust ei eksisteeri. PPA seisukoht ning keeldumine sundisidki noormehed käesoleval juhul õiguskaitset otsima.

LIVERTE vandeadvokaadi hinnangul ei olnud õiglane olukord, kus abielus olevad välismaalased võisid Eestis elamisloaga elavate kaaslaste juurde elamisluba taotleda, kuid need, kes Eesti mõistes abielluda ei saa, pidid ühe kaasa Eestisse kolimisel üksteisega hüvasti jätma. Samuti ei nõustunud me sellega, et perekonna põhiõigus laieneks vaid Eesti kodanikele mitte aga Eestis viibivatele isikutele.

Riigikohus tunnistaski  28. septembril 2021 tehtud otsuses asjas nr 5-21-4, et võrdusõiguse ja perekonnaõiguse rikkumisest piisab, et lugeda käesolev olukord põhiseadusega vastuolus olevaks.

Hiljutine lahend leevendab Eestis elavate samast soost partnereid omavate isikute pererände probleemi, kuid palju LGBT+ inimeste probleeme vajab siiski veel lahendamist seadusandja poolt.

Share on facebook
Share on linkedin
Share on twitter
Share on email

Veel postitusi

Vaenukõne Eestis

Mis on vaenukõne? Kuidas seda ära tunda? Kas vajame vastavat seadusandlust? Filmifestivali FESTHEART raames 9. oktoobril 2021 kl 16:00 Rakvere Kultuurikeskuse keldrisaalis toimuval arutelul jagab

Ka Eestis elaval välismaalasel on õigus perele

Vandeadvokaat Liisa Linna viis edukalt kohtu ette järjekordse diskrimineerimiskaasuse, kus ühist pereelu Eestis ei võimaldatud välismaalastest geipaarile, kellest ühel oli Eestis elamiseks elamisluba.  28. septembril