Kahjunõue kooseluseaduse rakendamata jätmisest

18. juunil 2020 tegi Riigikohus üliolulise lahendi, mõistes Politsei- ja Piirivalveametilt (PPA) välja hüvitise mittevaralise (moraalse) kahju eest, kuna PPA oli jätnud läbi vaatamata Eesti kodaniku samast soost registreeritud elukaaslase elamisloa taotluse Eestisse asumiseks. Kohus selgitas, et põhiseaduse järgi tohib riigivõimu teostada ainult põhiseadusega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seega ei välista ega piira põhiseadusvastane seadus riigi vastutust isiku õigustesse sekkumise eest.Erilist tähelepanu väärib aga kohtunik Nele Parresti eriarvamus, milles kohtunik tunnistab põhjuslikku seost ka seadusandja kohustuse olulise rikkumise (KooS rakendusseaduse vastuvõtmata jätmise) ja kaebajal tekkinud kahju vahel.Riigikohtus esindas kaebajat pro bono meie vandeadvokaat Liisa Linna, I ja II astme kohtus jurist Reimo Mets.

Share on facebook
Share on linkedin
Share on twitter
Share on email

Veel postitusi

Sarkasm ja õigus

Meediaväljannete veergudel on järjest kasvavat kajastust leidnud teatud põhiseaduslike õiguste vastandumine. Need on PS §-ga 17 kaitstud igaühe õigus aule ja heale nimele ühelt poolt