18. juunil 2020 tegi Riigikohus üliolulise lahendi, mõistes Politsei- ja Piirivalveametilt (PPA) välja hüvitise mittevaralise (moraalse) kahju eest, kuna PPA oli jätnud läbi vaatamata Eesti kodaniku samast soost registreeritud elukaaslase elamisloa taotluse Eestisse asumiseks. Kohus selgitas, et põhiseaduse järgi tohib riigivõimu teostada ainult põhiseadusega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seega ei välista ega piira põhiseadusvastane seadus riigi vastutust isiku õigustesse sekkumise eest.Erilist tähelepanu väärib aga kohtunik Nele Parresti eriarvamus, milles kohtunik tunnistab põhjuslikku seost ka seadusandja kohustuse olulise rikkumise (KooS rakendusseaduse vastuvõtmata jätmise) ja kaebajal tekkinud kahju vahel.Riigikohtus esindas kaebajat pro bono meie vandeadvokaat Liisa Linna, I ja II astme kohtus jurist Reimo Mets.
Vandeadvokaat Katarina Talumäe kaitses edukalt kaitsealust kriminaalasjas, milles klienti kahtlustati kehalises väärkohtlemises.
Menetlus lõpetati süüdistust esitamata . Katarina Talumäe: “Esitatud kahtlustus osutus alusetuks. Kuriteokaebuse esitas uurimisasutusele isik, kelle ainus motiiv oli tekitada võimalikult palju ebamugavusi endise elukaaslase