10. märtsil toimunud avalik arutelu Nõmmel Valdeku tn 113 krundile püstitatud krematooriumihoone seadustamise teemal oli kahjuks sisutu formaalsus, kirjutab Raku asumi elanike volitatud esindaja Liisa Linna.
Tallinna linnale on algusest peale olnud teada piirkonna elanike vastuseis nii kalmistuala laiendamisele kui ka krematooriumi rajamisele. Pärast seda, kui kohus seadis õigluse jalule ning tühistas õigusvastased haldusaktid, millega lubati kehtivast detailplaneeringust mööda minna ning kinnistule krematoorium rajada, ei üritanud kohalik omavalitsus leida kompromissi ega krematooriumi jaoks paremat asukohta. Koostöö ja tasakaalustatud lahenduste asemel on Tallinna linn asunud otsima skeeme, kuidas kohtumenetluse ajal valmis ehitatud hoonele siiski kasutusluba just krematooriumi avamiseks välja anda.
Kui tavaliselt peatatakse ehitusloa üle käiva kohtuvaidluse ajaks kohtu poolt ehitustegevus, siis sedakorda keelas kohus menetluse ajaks hoone krematooriumi funktsioonile kasutusloa andmise, sest kaebajaid ei häirinud hoone kui selline, vaid selle kavandatav kasutusotstarve. Keelamise ajal oli pooleli alles hoone vundamendi ehitus. Ringkonnakohus tõi esialgse õiguskaitse määramisel välja, et Memoris Krematoorium OÜ-l on võimalik hoone lõpuni valmis ehitada, kuid kohtuvaidluse lõpuni saaks sellele anda kasutusloa vaid kui tavandihoonele. Kohus selgitas ka seda, et kui arendaja ehitab hoone kohtumenetluse ajal valmis, kuid kohtuvaidluse kaotab, ei saa ta nõuda õiguspärasele ootusele tuginedes krematooriumi jaoks kasutusluba.
Hoolimata kohtu selgetest juhistest ja õiguslikust hinnangust linna õigusvastasele haldusmenetlusele, on ametnikud asunud skeemitama. 10. märtsi arutelule saabusid piirkonna elanikud lootuses, et linn pakub välja, et valmis ehitatud hoone võetakse kasutusele restorani-, büroohoone või kasvõi tavandihoonena ning krematoorium püstitatakse sellesse Liiva kalmistu nurka, kuhu selle asukoht ammu kehtiva detailplaneeringuga on ette nähtud (s.o Kalmistu tee 34). Paraku selline variant ei olnud isegi mitte laual.
Tallinna linnaplaneerimise ameti esindus käis välja vaid alternatiivid: kas antakse krematooriumi jaoks ajutine või alaline kasutusluba. Lisaks toodi välja ka utreeritud variant – hoone lammutada. Samuti mõjus irooniliselt Memoris Krematoorium OÜ esindaja pakkumine istutada tagasi hiljuti maha raiutud puid, et elanike vaadet hoonele varjutada. Iroonia seisneb selles, et kohtus üritas arendaja tõendada, et kõrghaljastus varjab vaate krematooriumile ning puid maha ei raiuta.
Elanikke ei häiri aga vaade hoonele, vaid see, kui hoones alustatakse surnukehade tuhastamist. Isegi kui moodne tehnoloogia eraldaks kremeerimisprotsessis mürkained, oleksid naabrid sunnitud elama päevast-päeva teadmisega, et hingavad sisse surnukehade tuhastamisel tekkinud gaase. Sellise teadmisega on raske kui mitte võimatu säilitada emotsionaalset tasakaalu. Krematooriumi vahetu lähedus mõjutab kahtlemata ka kinnisvara väärtust ning ära kolimine samaväärsele elamispinnale on seetõttu võimatu.
Austatud Tallinna linna ametnikud, te teenindate kohalikku kogukonda ja avalikke huve. Linnaplaneerimise eesmärgiks on demokraatlik, pikaajaline, tasakaalustatud ruumiline areng ning ehitusõiguse andmise lähtekohaks on kehtivad planeeringud. Vaid mõned kuud tagasi (septembris 2021) kehtestatud Nõmme linnaosa üldplaneering ei näe Valdeku tn 113 kinnistule ette krematooriumit ega kalmistuala. Sinna on kavandatud ettevõtlusala, mille kohta üldplaneeringu seletuskirjas on täpsustatud võimalus rajada äripindu, keskkonda mittesaastavat tootmist ja ladusid. Krematoorium ei ole tavapärane äripind. Selle lubamist ettevõtlusalale peaks kajastama üldplaneeringus eraldi. Lubamatu on taaskord kohalike elanike eksitamine selliste planeeringute ja «JOKK-skeemidega», mis võtavad igasuguse võimaluse elukeskkonna arengus kaasa rääkida.
Artikkel ilmus ajalehes “Postimees” 19. märtsil 2022
