Meediaväljannete veergudel on järjest kasvavat kajastust leidnud teatud põhiseaduslike õiguste vastandumine. Need on PS §-ga 17 kaitstud igaühe õigus aule ja heale nimele ühelt poolt ning PS §-ga 45 tagatud igaühe õigus sõna- ja väljendusvabadusele. Üha enam on levimas praktika, kus au ja hea nime teotamise kaitse „lipu all“ esitakse rahalisi nõudeid isiku jaoks ebameeldivate avalduste eest, mida aga ilmtingimata ei saa ega peaks pidama au ja hea nime teotamiseks.
LIVERTE vandeadvokaat Meris Velling esindab klienti kohtuvaidluses, milles arutatakse piire väljendusvabaduse ning au ja hea nime teotamise vahel, märkides kõnealuse kohtuvaidluse kontekstis, et „Mitte igasugune isikut häiriv, tema jaoks ebameeldiv või teda isegi solvav avaldus ei ole kvalifitseeritav PS § 17 rikkumisena ehk au ja hea nime teotamisena. Au ja hea nime teotamine on oluliselt tugevam rünne, kui solvamine või riivamine“.
Meenutagem, et põhiseaduse loojad on sellesse reeglistikku kirjatanud kõige fundamentaalsemad ja olulisemad õigused, mis omavad õigusriigi moraalsete väärtuste süsteemis prioriteeti muude õiguste ees. See tähendab, et põhiseadusega on antud kaitse neile õigustele ja vabadustele, mida ühiskonna alusväärtusena peetakse kõige tähtsamaks. Selleks, et põhiõigused ei kaotaks oma väärtust, tuleb neid väärikalt sisustada.
Mainitud kohtuvaidluse kajastus:
