Nädalavahetusel ilmunud Saarte Hääles on luubi all taaskord Saaremaa Tahula biogaasitehase vaidlus. Artiklis „Tahula gaasivaidluses pole leppimise lõhnagi“ käsitletakse kogukonda esindava Advokaadibüroo Liverte vandeadvokaadi Liisa Linna viimast pöördumist Saaremaa vald poole.
Antud detailplaneeringu menetluse valguses on aga hea meie lugejatele selgitada, mis on üldse detailplaneeringu menetluse tavapärane kulg ja eesmärk.
Vaidlemine, arutlemine ja kaalumine on detailplaneeringu koostamise tüüpiline ja reeglipärane protsess. Kaasamise ja arutelude käigus leitaksegi maa-alale parim ruumilahendus.
Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehakse detailplaneeringus vajalikud muudatused.
Alates 1. jaanuarist 2025 asub riigi poolt detailplaneeringuid üle vaatama Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi asemel uus Maa- ja Ruumiamet. Koos detailplaneeringuga esitatakse avalikul väljapanekul kirjalikud arvamused, mida planeeringu koostamisel ei arvestatud, ja detailplaneeringu koostamise korraldaja põhjendatud seisukoht nende arvestamata jätmise kohta.
Tahula planeeringu protsess ongi jõudnud faasi, kus avalikul väljapanekul esitatud kogukonna vastuväited koos planeeringuga on Maa- ja Ruumiameti laual.
NB! Edaspidi ei vaja enam riigi poolset ülekontrollimist ja heakskiitu need detailplaneeringud, mis on koostatud kooskõlas üldplaneeringuga. Reeglina peavadki detailplaneeringud üldplaneeringuga kooskõlas olema, mis sisuliselt tähendab, et riik enam kohalikku territoriaalplaneerimisse sekkuda ei taha ning vaidlused veeretatakse kohtute kaela.
Lisaks sellele jääb edaspidi ära ka Maa- ja Ruumiametisse jõudvate detailplaneeringute puhul seni tavapärane ärakuulamine. Kuni 1.01.2025 kehtinud planeerimisseaduse kohaselt oli ettenähtud alati ka vastuväidete esitajate ärakuulamine ministeeriumis enne heakskiidu andmist. Edaspidi seadus ärakuulamisi ette ei näe ning heakskiidu andmine otsustatakse kirjalike materjalide alusel. Oluline on veel kord märkida, et kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme, mis tähendab, et menetluses olevate detailplaneeringute puhul siiski riigipoolsest järelvalvest ei pääse. Ka Tahula detailplaneeringule arvamusi esitanud kogukond kuulatakse uue Maa- ja Ruumiameti poolt ära.
Kui Maa- ja Ruumiamet jätab detailplaneeringu heaks kiitmata, esitab ta detailplaneeringu koostamise korraldajale oma põhjendatud seisukoha heaks kiitmata jätmise põhjuste kohta, tuues välja nõuded või asjaolud, mis on detailplaneeringu heaks kiitmata jätmise aluseks. Maa- ja Ruumiamet võib põhjendatud vajaduse korral teha ettepaneku kehtestada detailplaneering osaliselt.
Meeldetuletamist väärib ka ammune Riigikohtu selgitus, et heakskiit on detailplaneeringule siduva iseloomuga kooskõlastus: „Järelevalveorgani heakskiidu puudumine tingib detailplaneeringu kehtestamata jätmise teiste põhjenduste õiguspärasusest sõltumata.“ (Riigikohtu 15. mai 2013 otsus haldusasjas nr 3-3-1-78-12).
Artiklit saad lugeda siit: https://saartehaal.postimees.ee/…/luubi-all-tahula…
